Individuaalne kognitiiv-käitumuslik teraapia

Kognitiiv-käitumisteraapia on lühiajaline (8-16 seanssi), probleemikeskne psühhoteraapia, mis kasutab nii kognitiivseid kui käitumuslikke meetodeid patsiendi emotsionaalsete probleemide leevendamiseks ja toimetulekuvõime soodustamiseks (Dobson, Shaw; 1995). Põhineb hüpoteesil, et inimese emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas ta ümbritsevat (situatsiooni, teiste inimeste käitumist jne.) tõlgendab. KKT õpetab konkreetseid mõtteid muutes ja ümber tehes tõlgendama antud häirivat olukorda inimesele endale kohasemas valguses. Teraapia eesmärgiks on, et inimene tunneks end paremini ja oskaks ise end aidata, teades oma mõtlemise iseärasusi.Kognitiiv-käitumisteraapia on üks psühhoteraapiaviis, mis põhineb teaduslikul teadmisel ja mille tõhusust on uuringud näidanud.

Kognitiiv- käitumisteraapia aluseks on emotsioonide kognitiivne mudel

Kognitiivteraapias lähenetakse inimese emotsioonidele ja käitumisele tunnetuse vahendusel. Kognitiivteraapia nimetus viitab sellele, et keskseks nähtuseks selles teraapias on kognitsioonid- nii mõtted, kujutlused kui ka kognitiivsed skeemid e püsiv inimesele iseloomulik mõtteviis. Kognitiivsed skeemid mõjutavad nii seda, mida tähele pannakse, kui ka seda, kuidas sündmusi tõlgendatakse.Vastavalt mõtteviisile on inimesel endale hulk nõudmisi ja reegleid, mis mõnikord võivad olla väga jäigad ja irratsionaalsed.
Kui mõtteviis, reeglid ja veendumused on irratsionaalsed ja vildakad, tekivad kergesti valulikud tunded: masendus, hirm ja viha. Irratsionaalne mõtteviis aitab kaasa depressiooni ja ärevushäirete tekkele ning hoiab alal mitmesuguseid sõltuvusprobleeme. Näiteks inimene, kes on veendunud, et ta millekski ei kõlba, märkab ja jätab meelde neid asju, mis tal on ebaõnnestunud, jätab aga tähele panemata edu ja head asjad. Sageli mõtleb ta isegi õnnestumise korral: “Jälle ajasin asja untsu. Teistel oleks see palju paremini välja tulnud. Nad kiidavad mind ainult selleks, et mind lohutada.” Tulemuseks on alaväärsustunne ja masendus.

Irratsionaalsed veendumused
Irratsionaalsed veendumused on jäigad ja äärmuslikud.Levinumad irratsionaalsed veendumused on näiteks:

  1. Selleks, et end hästi tunda, pean ma kõigile meeldima
  2. Minu kui isiku väärtus sõltub sellest, mida teised minust arvavad
  3. Et olla õnnelik, pean ma kõigis ettevõtmistes olema edukas
  4. Kui ma pole tipus, olen ma läbi kukkunud
  5. Kõike peaks suutma kontrollida, võimatu on taluda määramatust
  6. Teised inimesed on halvad, neid peaks pidevalt mõjutama ja kontrolli all hoidma
  7. Probleemide põhjused on väljaspool mind, ma ise ei saa midagi teha
  8. Ma pean suutma kõigile probleemidele kohe lahenduse leida

 Ratsionaalsed veendumused

  1. On realistlikud, vastavad tegelikkusele
  2. On paindlikud
  3. Aitavad kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele
  4. Aitavad toime tulla keerukate tunnetega

Ratsionaalne mõtteviis: 

  1. Tunnistab elu niisugusena nagu see on, nõustub pettumuste ja läbikukkumistega, raksesti talutavate olukordade ja inimestega ebakindluse, määramatuse ja muu sellisega
  2. On enese suhtes salliv
  3. Tunnistab oma tundeid ja lubab neid tunda ning soovi korral väljendada
  4. Sisaldab sallivust ja distantsitunnet teiste inimeste suhtes
  5. Sisaldab mingit tegevusprogrammi edasiseks

Kognitiiv-käitumisteraapia eesmärk

Kognitiivse teraapia eesmärk on aidata inimesel muuta hinnangut iseenesele ja maailmale realistlikumaks ja selle abil vabaneda piinavatest tundmustest.Kognitiivteraapia rajaja A.Beck on öelnud: “Psühhoteraapia ülesandeks on anda patsiendile tehnikad, mille abil üle saada oma moonutatud tajust, tõlgendustest ja hinnangutest, pimedatest punktidest ja enesetappudest”. Käitumisteraapia aitab õppida uusi käitumisviise, mis aitavad paremini toime tulla. Seega: mõtteviisi on võimalik muuta, alati on mitu võimalust sama asja hindamiseks. Miks peaks siis valima selle tõlgenduse, mis haiget teeb ja samas ka tegelikkusele ei vasta? Inimene on aga oma mõtteviisiga nii harjunud, et ise on seda raske muuta. Sellepärast tulebki appi psühhoterapeut.

Kognitiiv-käitumisteraapia sisu

Selleks, et tunnetust muuta, peaks:

  • kõigepealt aru saama, millised mõtted ja veendumused ei vasta tegelikkusele
  • siis asendame need sobivamatega
  • saama tagasisidet, kas muutus andis soovitud tulemuse.

Kognitiiv-käitumisteraapia on koostöö patsiendi ja terapeudi vahel. Psühhoterapeut ei paku patsiendile valmis vastuseid, vaid aitab tundma õppida oma mõtteviisi, et leida sealt vildakad kohad, mis õhutavad negatiivseid tundeid. Psühhoterapeut aitab patsiendil endal küsida:

  • Mida minu mõte tõestab?
  • Kas see on loogiline?
  • Kas asjal võib olla ka teisi seletusi?
  • Mida mul on kaotada?
  • Mida ma võin võita?
  • Mis on kõige hullem, mis võiks juhtuda?
  • Mida ma võiks sellest kogemusest õppida?

Omandatud mõtteviisi tuleb tegelikus elus kontrollida ja mõnikord tuleb õppida uusi käitumisviise, mida veel ei vallata. Terapeut teeb koos patsiendiga plaani, kuidas teha asju, mida patsient tahaks või peaks tegema, mida ta on senini hirmu või häbi pärast tegemata jätnud. Ise tegutsedes jäävad õpitud asjad ka paremini meelde. Seepärast on kodutöö kognitiiv-käitumisteraapia tähtis osa. Mõtteviisi ei saa muuta korrapealt, vaid läbi järk-järguliste sammude, iga sammu harjutades ja eluprobleemide lahendamisel järgi proovides.